Kopli liinid

Kopli liinide ajalugu sai alguse 1913 aastal, kui Vene-Balti laevaehitustehas ehitas sinna töölisbarakid. Elumaju oli kokku 66, millele lisandusid muud hooned: haigla, saun, kauplused, postkontor, kino, rahvamaja, kirik, leivatööstus jm. Kokku oli töölisasulas umbes 1200 korterit.

värvitud eestiaegsed voodrilauaprofiilid

Meistrite majad olid kivitrepikojaga kahekordsed kaheteistkümne korteriga majad. Iga korter, põrandapinnaga u. 35 m2, koosnes toast, köögist ja vesiklosetist.

Kopli liinide puitmajad

Lihttööliste elasid peamiselt kööktubades (u. 15 m2). WC-sid oli igal korrusel kaks. Kõigis majades oli elekter, mis tollal Tallinnas polnudki veel nii üldlevinud.

miljööväärtuslikel alade puitkorterelamud

1924. aastaks kasvas elanike arv 4229-ni ning 1933. aastal moodustati hoonete haldamiseks riiklik ettevõte AS Kopli Kinnisvarad. Tegu oli suurima kinnisvaraomanikuga Eestis, millele kuulus Kopli poolsaarel 160 ha suurune ala, kus paiknes 310 ehitist, sealhulgas 144 elumaja 2200 korteriga.

värvitud voodrilauad

Nõukogude okupatsiooniga algas Kopli liinide lõputu allakäik.  Kopli liinid said uuesti elu sisse 2015. aastal, kui  Tallinna LV otsustas müüa enampakkumise tulemusena kinnistud Fund Ehitusele. Värvitooniks helehall Tikkurila 368x ja puidust välisvoodri tootjaks loomulikult Pinska👍.

fassaadidetailid

Pinska voodrilauad

Pikem Kopli liinide ajalugu https://arvamus.postimees.ee/4095741/kalmer-maeorg-kopli-liinide-ajalugu